Ma ei ole ennast kunagi NII haledana tundnud. Ma tahan kas ainult nutta või magada. Muud ma ei taha...IGA väiksem asi ajab mind nutma, eriti siis, kui see on seotud matemaatikaga. Ma ei jõua enam! Ma ei taha enam! Kui ma olen varem rääkinud, et ma ei taha enam koolis käia, siis see, mis praegu toimub, ei anna isegi mitte võrrelda....
Igasugune isu on kadunud ükskõik mida teha...lihtsalt ainult magada tahan.
Ma lähen nii kergelt endast välja ja ma ei tea põhjust...lihtsalt olen kuri, vihane, närviline, kurb, õnnetu....KÕIK ühel ajal?! WTF lihtsalt?!
Koguaeg on midagi viga...kas midagi valutab või on paha....ma olen lihtsalt septembrist alates põrgus elanud, sest see, mis minu mõistuses valitseb EI OLE NORMAALNE!!
Ma ei saa aru, kuidas inimesed suudavad hakkama saada selle kõigega?! Ma ei saa aru, kuidas inimesed saavad nii tugevad olla....JA KUS KOHAST nad võtavad aja selleks, et elada?!
Ma ei jõua lihtsalt enam....ja ei olegi nii päris kindel, kas ma tahangi üldse....Kõik võiks lihtsalt juba läbi olla.
Ja WTF?! MIKS ei usuta, et mul tõesti on mingi jama, et ma tõesti olen meeletult masenduses või et ma tõesti olen depressioonis, või mida iganes. HOW THE FUCK peaksid SINA teadma, mis ma olen ja mis ma ei ole!?
+ Ma tahan vabandada kõigi ees, oma käitumise pärast, ma ei saa sinna midagi parata, aga ma ei oska lihtsalt enam olla ega kontrollida ennast...
Ma olen lihtsalt selelst kõigest nii väsinud.
No comments:
Post a Comment